Eesti jalgpallikoondis oktoobris: olulised kohtumised, mille olulisus ei peitu sportlikes põhjustes
Alles see oli, kui jalgpallikoondised üle kogu maailma septembrikuus kokku tulid, et olenevalt maailmajaost ka võistluskalendrist kas valikmänge või sõpruskohtumisi pidada, kuid oktoobrikuu toob need tiimid taas kokku, et järjekordsed kaks kohtumist maha pidada.
Mida on nendest mängudest oodata ja kuidas mõjutavad ka teiste valikgruppide tulemused Eesti koondise edasist käekäiku? Betsafe’i blogi teeb asjad selgeks!
Eesti oktoober: kodune valikmäng ja kodune sõpruskohtumine
Eesti jalgpallikoondis saab oktoobris pidada kaks erineva kaaluga kohtumist: reedel, 13. oktoobril kohtuvad Sinisärgid koduses EM-valikmängus Aserbaidžaaniga, teisipäeval, 17. oktoobril aga koduses maavõistlusmängus eksootilise Taiga.
Sportlikus mõttes on selge, et ainsana mängib mingitki rolli kohtumine Aserbaidžaaniga. Tabeliseisu vaadates on selge, et üsna suure tõenäosusega otsustatakse selles omavahelises kohtumises ära see, kumb meeskond jääb alagrupis viimaseks ja kumb mitte. Sümboolselt on sellel küll tähtsust au ja uhkuse mõttes, kuid sportlikult on tähendus minimaalne, piirdudes sisuliselt vaid sellega, et võidust saadavad punktid FIFA edetabelis võivad mõjutada meie asetust järgmises MM-valiksarjas. Kohtumine Taiga mõjutab samuti meie FIFA edetabelikohta, kuid kuna tegu on sõprusmänguga, siis on mõju suhteliselt minimaalne.
Sellest hoolimata, et sportlikult ei ole enam palju kaalul, võib öelda, et Eesti jaoks on tegu väga oluliste kohtumistega. Seda nii platsipealsete kui -väliste asjaolude tõttu: eelmise kuu kaks 0:5 kaotust Rootsile ja Belgiale langetasid vahepeal juba märkamatult üsna okeile tasemele tõusnud koondise aktsiad rahva silmis päris madalale alla ning sellele järgnes ka vutiliidu Venemaa-skandaal, kus alaliit väga kehva kommunikatsiooniga ämbreid kolistas ja ühiskonnas sisuliselt naerualuseks ja veelgi suuremaks pilkeobjektiks sattus.
Kui septembrikuine kodumäng Rootsiga müüdi lausa välja, siis Aserbaidžaani ja Tai kodumängude puhul saaks juba meeletuks õnnestumiseks lugeda sedagi, kui kahe mängu peale kokku rahvast sama palju kui Rootsi mängule tuleks. Lisaks kehvadele tulemustele, Eesti jalgpalli mudas olevale mainele ja üsna tundmatutele vastastele mängib publikuarvu lootuseid väiksemaks ka septembrikuust kõvasti kehvem ilm.
Kas vead parandab Eesti või Aserbaidžaan?
Kohtumine Aserbaidžaaniga on teadupoolest Eesti jaoks sel aastal juba teine kord selle vastasega kokku minna – juunikuus toimunud võõrsilmäng Bakuu lähistel lõppes 1:1 viigiga, kusjuures kohtumine ise oli kahe väga erineva poolajaga. Eesti suutis mängu esimest poolt domineerida ning oleks pidanud ehk avapoolajaga isegi rohkem kui ühe värava ära lööma, teine kolmveerandtund kuulus aga kindlalt kodumeeskonnale, kes jäi samuti kahjatsema, et nad väravaesisel kliinilisemad polnud.
Seetõttu võibki seekordse kohtumise eel püstitada küsimuse: kumb meeskond suudab eelmise korra vead parandada? Kuigi Eesti mängib koduplatsil, on meie koosseis võrreldes juunikuise kohtumisega saanud vahepeal suuremaid hoope kui aserite oma: vahepeal on vigastada saanud Rauno Sappinen ja Taijo Teniste, mängukeelu all on Karol Mets. Kuigi tagasi valikus on vahepeal Šveitsi kõrgliigasse siirdunud Maksim Paskotši, on selge, et eelkõige Sappineni ja Metsa puudumised muudavad meie meeskonna märksa nõrgemaks kui toona.
Vastaste meeskonna tuumik koosneb küll suures plaanis koduliiga mängijatest, kuid ei maksa unustada, et päris mitmed pallurid tulevad ka sealse meistri Karabahhi ridadest – Karabahhi meeskond mängis teadupoolest mõned hooajad tagasi ka Meistrite liiga alagrupiturniiril ning on tänavu alustanud Euroopa liiga põhiturniiri kahe võiduga. Oleks meil selliseid mehi, kes sellist masti meeskondades igapäevaselt mängiksid! Tugevatest klubidest paistab aserite koosseisus silma veel näiteks horvaatide Zagrebi Dinamo, rootslaste Djurgarden ja türklaste Adana Demirspor.
Ehk isegi pisut üllatavalt pakutakse koefitsientide järgi Eestit selles mängus kergeks soosikuks: Betsafe’i spordiennustuses on Eesti võidukoefitsiendiks 2,40, Aserbaidžaanil 3,30. Head väärtust paistavad pakkuvat ka väravate arvu koefid (üle 1,5 1,55 (!), üle 2,5 2,65). Väärtust võib otsida ka koefitsiendist, et aserid ei kaota seda mängu (1,60).
Tai on tegelikult vana tuttav
Teisipäeval Eestile vastu astuv Tai koondis kõlab küll eksootiliselt, kuid kokkupuutepunkte Eesti jalgpalliga on Tail tegelikult varasemastki olnud – 2000. ja 2004. aastal osales Eesti Bangkokis toimunud King’s Cupi nimelisel turniiril, kus me nendega mõlemal korral vastamisi läksime. Kui 2000. aasta kohtumise võitis Tai 2:1, siis neli aastat hiljem jäi mäng küll 0:0 viiki, kuid penaltiseerias said tailased võidu. Seega on meil nendega oma kana kitkuda!
Tai klubijalgpalliga tegid Eesti jalgpallisõbrad aga alles hiljuti tutvust – enne praegusesse koduklubisse, Hong Kongi meeskonda Lee Mani siirdumist mängis Henri Anier poolteist hooaega just Tai kõrgliigas Muangthong Unitedi meeskonnas. Anier oli tervena küll oma meeskonna ründeliider, kuid tema mängud ja esitused näitasid seal hästi ära, et Tai jalgpall pole sugugi mingi naljanumber ning lihtsat võitu ei peaks me kindlasti ootama. Hea aimduse FIFA edetabelis 112. kohal asuva Tai tasemest saame ka juba täna õhtul, kui Tai kohtub sõprusmängus võõrsil Gruusia koondisega.
Võib arvata, et Eesti peatreener Thomas Häberli kasutab harva juhust sõprusmänguks selleks, et anda võimalust ka nooremale ešelonile. Meeskonna juures on mitmeid noorema põlvkonna tegijaid, kes on koondises tegemas alles esimesi samme ning rahvas ootab kindlasti pikisilmi mitmeid neid mehi koondisesse. Suhteliselt pingevaba õhkkond ja kodune A. Le Coq Arena annavad selleks hea võimaluse.
Kas kevadel ootab Poola-Eesti?
Hoolimata sellest, et meil puudub sisuline võimalus oma alagrupis esimese kahe sekka jõuda ehk otse finaalturniirile pääseda, on Eesti väga suure tõenäosusega ikkagi märtsikuus mängimas play-off mänge EM-finaalturniirile pääsemise nimel. Seda põhjusel, et Rahvuste liiga põhjal saavad 12 meeskonda, kes otse valikturniiri kaudu finaalturniirile ei jõudnud, võimaluse kolme lisapileti nimel heidelda. Kuna A-liigale mõeldud neli kohta ei tule täis, sest 16 meeskonnast pääseb ilmselt 13-14 otse valikturniiri kaudu edasi, täidetakse tühjaks jäänud kohad nõrgemate meeskondadega ning sel juhul saab D-liiga parima võistkonnana võimaluse ka Eesti.
Praeguse seisuga on väga tõenäoline juba ka see, et Eesti koondise esimeseks vastaseks (võidu korral tuleb alistada veel ka teine vastane) saab olema Poola koondis, kes on oma valikgrupis hetkel Albaania, Tšehhi ja Moldova seljataga. Poolakatel on seni õnnestunud võõrsil kaotada nii Albaaniale, Tšehhile kui Moldovale ning ka Tšehhi on Moldovale punkte ära andnud. Selle grupi teine üllataja on olnud aga Albaania, kes on hetkel päris tõsiselt finaalturniiri kohas kinni ning saadaks seega kas Tšehhi või Poola just nimelt play-off’i. Poola ja Tšehhi mängivad omavahel novembris ning võimalik, et see saab olema kohtumine, mille võitja pääseb finaalturniirile ja kaotaja saab märtsikuus vastaseks Eesti.
Lisaks Poolale on A-liiga meeskondadest veel vaid üks tiim hetkel finaalturniirilt otse välja jäämas – selleks on põlvkondade vahetust läbi tegev Wales, kelle vastu võiks Eestil isegi teatavat võimalust näha, kuid paraku on nende vastaseks saamine juba väga ebatõenäoline ning nõuaks eelkõige seda, et seesama Albaania koondis nüüd sügisel oma allesjäänud kolm mängu (millest kaks on Moldova ja Fääri saarte vastu) totaalselt põruks. Seega tasub eestlastel juba ka Poola mänge huviga jälgida – ilmselt läheme just nendega vastamisi!
Sugugi ei saa aga välistada isegi seda, et Eesti saab vastaseks hoopis Itaalia, kellel on seis alagrupis koos Inglismaa, Ukraina, Põhja-Makedoonia ja Maltaga üsna ärev. Hetkel on nad ukrainlaste ja makedoonlastega võrdselt seitsme punkti peal, kuid neil on mängitud üks mäng vähem. Arvestades seda, et nii Inglismaa kui Ukrainaga ootavad ees võõrsilmängud, ei ole itaallaste seisud eriti kiita ning ei saa päriselt välistada, et nemadki oma grupis kahe seast välja jäävad.
