Eesti jalgpallikoondis alustab sel nädalal uut Rahvuste liiga tsüklit. Euroopa neljast tasemest tugevuselt kolmandal ehk C-liigas mängiv Eesti kohtub uue turniiri alustuseks esmalt kodus Slovakkiaga ja siis võõrsil Rootsiga.

Mida nendest mängudest oodata, millised on koondist puudutavad suuremad uudised ning milline võiks välja näha Eesti koondise põhikoosseis? Betsafe’i blogi annab olulisest ülevaate!

Ootamatult hea tunne

Alles see oli, kui märtsikuus sõitis meie koondis Thomas Häberli juhendamisel Poolasse, et seal mängida ära EMi play-off kohtumine. Kes toonast aega mäletab, teab hästi, kui negatiivne oli kõik meie meeskonda ümbritsev aura: tulemused olid väga halvad, eneseusku ja fännide poolset usku sisuliselt ei olnud ja paberil vaid kahe võidu kaugusel olnud EM-finaalturniir tundus jabura ulmena. Mida ta lõpuks ka oli, kui 1:5 kaotust Poolale meenutada.

On märkimisväärne, millist efekti võib koondisejalgpallis omada üksainus treenerivahetus ja üksainus koondiseaken. Juunikuus võttis Häberlilt ohjad üle Jürgen Henni treeneritetiim, kes tegi alustuseks Balti turniiril vastastele tuule alla ja taastas fännide usu meeskonda. Augusti lõpus tegid aga kaks meie koondislast esimesed sammud Euroopa tippliigas – Karl Jakob Hein Real Valladolidi meeskonnas La Ligas ja Karol Mets St Pauli ridades Bundesligas – ning kui siia juurde panna veel mitmed pisut väiksemal tasemel õnnestumised ka teiste koondislaste poolt, saamegi kokku kompoti, mis toob meile septembrikuised koondisemängud kaasa olukorras, kus usk meeskonda ja selle õnnestumisse on üle tüki aja päris heal tasemel. Vaikselt hakkab see meenutama juba Tarmo Rüütli aegseid koondisesügiseid – kuid nii kaugele pole vist mõtetega veel otstarbekas minna.

Lisaks Metsa ja Heina karjääri kõige põnevamale ja kõrgetasemelisemale ajale on õnnestumisi meeskonnas veelgi: keskväljamees Kevor Palumets on mänginud end Soome esiklubi HJK põhimeheks ja pääses Konverentsiliiga põhiturniirile, sama juhtus ka Markus Poomi tiimi Shamrock Roversiga. Märten Kuusk on mänguaega teeninud Poola, Maksim Paskotši Šveitsi kõrgliigas, Vlasi Sinjavski tegi äsja supermängu Meistrite liiga põhiturniiri meeskonna Praha Sparta vastu ja Martin Vetkal sai kauaoodatud sammu meeste jalgpalli, kui liitus Rootsi kõrgliigatiimi Brommapojkarnaga. Õnnestumised ei ole alati tingimata väga suured, kuid need on langenud kokku ühte aega, mis tekitab koondises kindlasti hea meeleolu ja kõrgendatud eneseusu.

Vastas kõvad tiimid

Meie esimesed vastased Slovakkia ja Rootsi on aga muidugi kõvad pähklid – C-liigast naljalt nii häid meeskondi tavaliselt ei leia. Slovakid olid ju suvisel EMil äsja väga lähedal sellele, et kaheksandikfinaalis Inglismaa auti lükata – inglased päästsid endale lisaaja ainult tänu Jude Bellinghami fantastilisele üleminutite käärlöögile. Alagrupid said slovakid EMil jagu ka Belgiast, kuid kahe tugeva kõrval ei olnud nende mängud enda tasemel vastastega nii head – Rumeeniaga tehti viik, Ukrainale kaotati. Küll aga oldi küllaltki head EM-valiksarjas, kus kahe laias laastus Eestiga võrreldavat masti meeskonna, Luksemburgi ja Islandiga võeti neljast mängust kolm võitu ja üks viik.

Rootsi koondisega oleme viimasest ajast rohkem tuttavad, sest olime koos ka viimases EM-valiksarjas, kus kodus saime hävitava 0:5 kaotuse, võõrsil aga jäime alla 0:2. Vahepealse mõõnaperioodi järel on Rootsi saanud uueks peatreeneriks Taani ründelegendi Jon Dahl Tomassoni, kelle käsutuses on koduklubide ja individuaalse kvaliteedi mõttes väga kõva kooslus. Ründeliini veavad muuhulgas Newcastle’i ründaja Alexander Isak, Sportingu äss Viktor Gyökeres ja Tottenhami ääreründaja Dejan Kulusevski…

On selge, et mõlema vastase vastu oleme mängus autsaiderid, kuid kodus Slovakkia vastu ilus tulemus – vähemalt viik – kätte saada ei tundu praeguse vaibi ja üldtunde pealt sugugi võimatu. Koefitsient, et Eesti seda mängu ei kaota, on Betsafe’i spordiennustuses saadaval näiteks 2,50-ga.

Milline võiks olla Eesti algkoosseis?

Jürgen Henni valikusse kuuluvad 26 mängijat, kelle seast tuleb kuidagi välja raalida need 11, kes esimest mängu Slovakkiaga alustavad. Henn vihjas, et meeskond mängib ilmselt 4-4-1-1 asetuses, kus alumise ründaja asemel on ilmselt ründav poolkaitsja, sellele vihjab ka suur arv keskpoolkaitsjaid koosseisus.

Mõned positsioonid täidavad end suhteliselt lihtsalt. Väravas alustab Karl Hein, keskkaitsjad on Karol Mets ja Joonas Tamm ning vasakul äärel peaks üsna kindel olema Vlasi Sinjavski start. Edasi läheb juba natuke keerulisemaks: vasakkaitsja positsioonil peaks Artur Pikk eelise saama ründavama Michael Schjönning-Larseni ees; paremkaitsja positsiooni võiks Maksim Paskotši mängukeelu tõttu täita kas Michael Lilander või keskkaitsest sinna nihutatav Märten Kuusk. Kõige keerulisemaks läheb keskväljal, kus head valikut on lihtsalt üllatavalt palju: Mattias Käidi alustamine tunduks kõige rohkem kindla peale minek, aga tema kõrval võivad vabalt olla nii Mihkel Ainsalu, Kevor Palumets kui Rocco Robert Shein, samuti on seal valikus näiteks Markus Poom ja Martin Vetkal. Keegi neist tuleks aga panna ka ülemise ehk ründava poolkaitsja positsioonile – sinna tunduvad loogilisemad valikud Poom ja Vetkal, aga vahetusest miks mitte näiteks ka verinoor Patrik Kristal.

Paremal äärel mängis juunikuus Robi Saarma, sinna võib nihutada ka Martin Milleri. Tipuründes jagelevad ühe koha nimel Alex Matthias Tamm, vigastusest taastunud Rauno Sappinen ja Mark Anders Lepik – hetkel võiks nende pingerida just sellises järjestuses ka välja näha. Sealt on puudu ainus vigastusega kõrvalejääja Henri Anier, kes ka kindlasti muidu kahe mängu peale mõned minutid oleks kindlasti teeninud.

Kokkuvõtteks tasub meie koondisele kindlasti pöialt hoidma tulla – kui praegusele heale tundele tuleb ka väljakul vääriline tasu ja hea tulemus, oleme niimoodi varsti taas tõeline jalgpallimaa. Võitle, Eesti, võitle!