Eesti jalgpallikoondist, nagu ka sisuliselt kõiki teisi Euroopa jalgpalikoondiseid, ootab sügis-kevad hooaja lõpetuseks juunikuus kaks kohtumist, mis on meie puhul mõlemad EM-valikmängud: laupäeval, 17. juunil kohtume võõrsil Aserbaidžaaniga ning teisipäeval, 20. juunil kodus Belgiaga.

Millised märksõnad, küsimused ja narratiivid tasub kohtumiste eel välja tuua või meelde tuletada? Betsafe’i blogi teeb ülevaate!

Kas Eesti suudab alagrupi viimast kohta vältida?

Kaks kohtumist Aserbaidžaaniga otsustavad väga suure tõenäosusega paljuski ära selle, milline meeskond lõpetab selle alagrupi viimasel ja milline eelviimasel kohal – Eesti ja Aserbaidžaan on vähemalt paberil selgelt meie alagrupi kaks nõrgemat meeskonda ning omavahelises võrdluses võiks suures plaanis öelda, et tegu on sarnase tasemega tiimidega. Just seetõttu on omavahelised mängud selles võrdluses väga määravad – suurematelt tiimidelt Eesti ja Aserbaidžaan suure tõenäosusega eriti palju punkte ei nopi, mistõttu otsustavad just omavahelised kohtumised ära selle, millises järjekorras alagrupp lõpetatakse.

Võõrsilmäng aseritega on Eesti koondise jaoks väga paras proovikivi: märtsis Austria vastu näidatud korraliku kaitsemängu kõrval võiks meiega sama masti vastase vastu oodata ka rünnakul asjalikumat esitust ning ka mängu enda kätte haaramist. Aserbaidžaan on igal juhul selline vastane, kelle vastu peab Eesti minema mängima enesekindlalt ja selgelt võitu sihtides. Viik oleks tulemusena neutraalne, võit tubli ja kaotus põrumine – millist esitust Thomas Häberli hoolealused meile selle koondiseakna tähtsamas mängus Bakuus näitavad?

Kas Eesti ründajad saavad püssi paukuma?

Eesti koondisesse kutsuti eelseisvateks kohtumisteks tipuründajatest Rauno Sappinen, Henri Anier, Erik Sorga ja Sten Reinkort. Mitte ühegi mehe seis pole juunikuuks just roosiline: Sappinen ei ole suutnud endiselt Poolas läbimurret teha ning on küll saanud mänguaega, kuid selle juures väravaid löönud väga vähe. Henri Anieri viimane poolaasta on läinud sisuliselt vigastuse nahka ning pealegi ei ole tal veel uus mängupaikgi veel selge, kuigi on tulnud signaale, et ta on ilmselt mõnes Aasia klubis jätkamas. Sten Reinkort on isegi FC Floras langenud varumeheks, kusjuures tema ees regulaarsemalt mängiv Rauno Alliku taaskord koondisekutset ei pälvinud. Erik Sorga olukord Bulgaarias on mõneti sarnane Sappineniga: mänguaega küll justkui natuke tuleb, aga väravaid väga vähe.

Koondises oleks vaja kellelgi neist seega teha väike eneseületus ning väravahoog üles leida. Viimasel ajal on Sappinen ja Anier olnud selleks suutelised – kas ka seekord?

Kas Belgia jätkab ülivõimsas hoos?

Kuigi paljud arvasid, et pärast totaalselt ebaõnnestunud MM-finaalturniiri teeb Belgia koondis seoses treenerivahetuse ja mitmete mängijate lõpetamistega sammu tagasi ning langeb maailma tipust natuke allapoole, siis tegelikkus oli vähemalt märtsis risti vastupidine – Domenico Tedesco meeskond purustas EM-valiksarja alustuseks Rootsi ning alistas seejärel sõpruskohtumises veel ka suure Saksamaa. Juunikuus ootavad Belgiat ees kodumäng Austriaga ja seejärel võõrsilmatš Eestiga – kas näeme taaskord ülivõimsat Belgiat, kus Romelu Lukaku taob kõik võrgud puruks või satuvad belglased nüüd ka natuke asjalikuma vastupanu otsa?

Kuidas võetakse A. Le Coq Arenal vastu Konstantin Vassiljev?

Mitmete Eesti jalgpallurite ja jalgpallitegelaste aastavahetuse paiku puhkenud skandaal seoses Valeri Karpiniga õhtustamisega tuli Eesti koondise jaoks väga heal ajal, kui sellisele skandaalile üldse on võimalik mõni „hea aeg“ välja mõelda – järgmise kodumänguni oli sellest ajast lausa pool aastat ning kuigi vahepeal mängiti nii jaanuaris kui märtsis kohtumisi, siis toimusid need kõik võõrsil, Eesti fännihordidest eemal. Vahepealsed väga tugevad tunded on selle aja jooksul kindlasti jõudnud mõnevõrra maha jahtuda ning kuuldavasti on Vassiljev isiklikult ka paljude fänniliidritega kohtunud ning nendega asjad sirgeks rääkinud. Nii-öelda keskmise jalgpallisõbra jaoks on aga Vassiljevi isik endiselt vastuoluline ning saab olema huvitav näha, millise vastuvõtu osaliseks ta Belgia mängul eeldatavalt umbes kümnetuhandepealise publiku ees saab – kas ja kui palju leidub meie koondise legendi väljavilistajaid?

Kuidas mehitab Thomas Häberli Eesti keskvälja?

Eesti koosseisu mõttes on küsimärke olemas päris mitmeid, kuid ehk kõige põnevam on enne mänge arutleda selle üle, milline võiks välja näha Eesti koondise keskväli. Häberli on viimasel ajal kasutanud peamiselt 5-3-2 asetust, kus ääri täidavad tõusvad äärekaitsjad ning keskväljal on kolm mängijat. Konstantin Vassiljevi ja Mattias Käidi seal olemine on nende meeste terve olemise juures sisuliselt kindel, aga huvitav saab olema näha, kes tuleb nende kõrvale kolmandaks meheks ning mida teeb see ülejäänud kahe mehe rollidega.

Märtsikuus täitis tavapäraselt pisut ründavamas rollis mängiv Käit number 6 ehk kaitsva poolkaitsja kohta, kuna seal on meil hetkel tippmängijate seas valitsemas – Vladislav Kreida pole viimasel ajal eriti mänginud ning Markus Soomets on raske vigastusega selleks aastaks väljas. Keskpoolkaitsjatest on koondises rivis Markus Poom, Martin Miller, Rocco Robert Shein, Georgi Tunjov ja Martin Vetkal – kõige tõenäolisem tundub ilmselt Poomi kasutamine, kuid ka näiteks Milleri mängu toomine ja Käidi taaskord allapoole nihutamine paistab olevat üsna arvestatav variant. Shein, Tunjov ja Vetkal paistavad aga veel natuke liiga kogenematud-noored, et neid kohe tulle visata, aga vahetusest võime neid ehk siiski näha saada.