MM-valiksarja loos tõi Eestile vastaseks Euroopa gigandi
Reedel, 13. detsembril loositi Šveitsis Zürichis FIFA peakorteris järgmisel aastal toimuva MM-valiksarja alagrupid. Loos viis Eesti viieliikmelisse alagruppi, kus kohtume nelja eri tasemel vastasega. Kes need vastased on ja mida nad endast kujutavad?
Milline võiks näha meie alagrupi MM 2026 valiksarja ennustus?
Tugevaimast potist tuleb kas Saksamaa või Itaalia
Seekordse valiktsükli eripära seisneb selles, et isegi veel siis, kui esimesed mängud on juba peetud, ei ole alagrupi täpne koosseis veel teada. Seda seetõttu, et kõige tugevamast loosipotist ei loositud meie alagruppi seekord mitte üht kindlat riiki, vaid hoopis Rahvuste liiga finaalturniiri ühe veerandfinaali (Saksamaa-Itaalia). Kui esialgse kava kohaselt algab valiksari 21.-22. märtsil, siis Saksamaa ja Itaalia vaheline veerandfinaal otsustatakse kahe mängu kokkuvõttes, mis toimuvad 20. ja 23. märtsil. Seega saavad ülejäänud meeskonnad oma esimese mängu ära pidada, enne kui selgub, kes üldse meie alagrupis eeldatavaks soosikuks tuleb.
Nii Saksamaa kui Itaaliaga oleme viimase kümne aasta jooksul kohtunud: Itaaliaga viimati 2020. aastal sõpruskohtumises Firenzes, kui kaotasime 0:4. Lisaks sellele oleme koos olnud kolmes valiktsüklis: meie jaoks kuulsusrikkas 2012. aasta EM-valikturniiril kaotasime kodus eduseisust 1:2 ja võõrsil 0:3, 1996. aasta EM-valiktsüklis kaotasime kodus 0:2 ja võõrsil 1:4 ning 1994. aasta MM-valikturniiril võõrsil 0:2 ja kodus 0:3.
Sarnaselt Itaaliale on ka Saksamaa neljakordne maailmameister ning nendega oleme samuti pidanud tunnistama ainult kaotusi: viiest mängust kolm toimusid aga sealjuures enne teist maailmasõda ning lõppesid meie 0:5, 1:4 ja 0:2 kaotustega. Taasiseseisvumise järel kohtusime sakslastega 2020. aasta EM-valikturniiril, kui võõrsil saime Mainzis mäletatavasti hävitava 0:8 kaotuse. Kodumängus teenis Frank Liivak Emre Canile küll varakult punase kaardi, kuid sellest hoolimata jäime lõpuks 0:3 alla.
Kuigi Itaalia on viimaselt kahelt MM-finaalturniirilt kõrvale jäänud, alustavad nad kindlasti seda alagruppi suursoosikuna ning oleks tõeline jalgpalliime, kui nad ka kolmandat korda järjest MM-ilt eemale jääksid.
Muide – nii Saksamaa kui Itaalia on hetkel järgmise MM-finaalturniiri võitja ennustuse osas kümne suurema soosiku seas!
Norra toob Tallinnasse maailmaklassi superstaarid
Arvestades seda, millised talendid ja tähed on sellest meeskonnast viimase paari põlvkonna jooksul läbi käinud, tundub endiselt lausa uskumatu, et Norra koondis pole senimaani sel sajandil ühelegi suurturniirile kvalifitseeruda suutnud. Nende tänane põlvkond tundub eelmistest sealjuures veelgi vägevam, sest neil on kasutada kaks mängijat, kes kuuluvad kindlasti mõlemad maailma kõige teravamasse tippu: väravamasinast Erling Haalandist pole mõtet pikemalt rääkidagi, aga ka Arsenali poolkaitsja Martin Ödegaard on selgelt pallur, kes suudab mänge oma võistkonna kasuks kallutada kõige kõrgemal tasandil.
Ödegaard on sealjuures korra juba Eesti vastu mänginud – 2014. aasta novembris vaid mõni päev enne seda, kui me võõrsil San Marinoga viiki mängisime, suutsime norrakaid maavõistlusmängus võõrsil Konstantin Vassiljevi väravast 1:0 võita. Tolles mängus tegi toona vaid 15-aastane Ödegaard oma karjääri kolmanda A-koondise mängu. 2016. aastal Tallinnas, kui sõprusmäng 0:0 viiki jäi, Ödegaard koondisesse ei kuulunud. Küll aga võib neid mõlemaid nüüd uue aastanumbri sees kindlasti Tallinnasse mängima oodata, kui nad sel ajal just parasjagu vigastatud ei peaks olema.
Kokku on Eesti ja Norra omavahel kohtunud seitsmel korral – Eesti on ühe võidu ja kahe viigi kõrvale saanud neli kaotust.
Iisraeli vastu sõidame mängima Ungarisse?
Kolmandast loosipotist tuli meile vastaseks üks Euroopa jalgpalli hetkel vastuolulisemaid meeskondi Iisrael. Kuigi paljud aktivistid on nõudnud Iisraeli ja Hamasi verise sõja tõttu Iisraeli koondise rahvusvahelisest jalgpallielust kõrvaldamist, on nende võistkonnad UEFA võistlustel endiselt rivis, kuigi turvakaalutlustel ei ole nad juba tükk aega saanud mängida kodumänge. Peamiselt on nad sõja ajal kodumänge pidanud Ungari pinnal, mis paistis juba 2020. ja 2021. aasta koroonakriisi ajal silma riigina, kes hea meelega teistele mängude pidamiseks neutraalset pinda pakub.
Eesti ja Iisrael on varasemalt omavahel kohtunud kolmel korral: 1999. aasta jaanuaris saime võõrsil sõprusturniiril hävitava 0:7 kaotuse, 2008. aasta EM-valikstsüklis suutsime küll kodumängus olla konkurentsis (lõpuks 0:1 kaotus), kuid võõrsil saadud 0:4 pakk oli valus ja kurb.
Viimastes valiksarjades on Iisrael esinenud üsna hästi – kuigi nende ainus suurturniirikülastus on endiselt 1970. aasta MM, siis eelmises EM-valiktsüklis jäid nad vaid kahe punkti kaugusele otse alagrupi kaudu finaalturniirile pääsemisest. Eelmises Rahvuste liiga tsüklis tõusid nad suisa A-liigasse, kust aga sel sügisel uuesti välja pudenesid – ülitugevas alagrupis Prantsusmaa, Itaalia ja Belgiaga jäi neile nelja kogutud punktiga aga selgelt au alles.
Moldova – kas võimalik üllataja?
Kõige viimasest loosipotist tuli meile vastaseks sealne kõige tugevam võimalik meeskond ehk Moldova. Hoolimata kahest ja poolest miljonist elanikust ja klubitasandil suisa Meistrite liigasse jõudnud Tiraspoli Sheriffist on Moldova koondis olnud aastaid Euroopa tasandil peksupoisi rollis ja pole suutnud ühtegi arvestatavat läbimurret saavutada. Eesti jaoks on tegu siiski võrdlemisi ohtliku vastasega, kes suutnud meie masti võistkondi ja isegi suuremaid aeg-ajalt hammustada: viimases EM-valiksarjas koguti näiteks Albaania, Tšehhi, Poola ja Fääri saartega ühes valikgrupis suisa kümme punkti, kusjuures kodus püsiti selles grupis kaotuseta (!) ning Poola vastu võeti kahest mängust suisa neli punkti.
Meie omavaheline ajalugu on õnneks meile pigem soodne: Eesti on Moldovaga kohtunud viiel korral ning saanud kolm võitu, ühe viigi ja ühe kaotuse. Kõik kolm võitu on ka viimased kolm omavahelist mängu, kusjuures need kõik lõppesid meie 1:0 võiduga. 2002. aastal Tallinnas lõi meid imelise väravaga võidule Teet Allas, 2004. aastal Maltal Joel Lindpere ning 2008. aastal Tallinnas Vladimir Voskoboinikov. Küll aga on tegemist alles esimese korraga, kui oleme Moldovaga mõnes valiksarjas või Rahvuste liigas kokku loositud.
Alagrupist edasi otse MM-finaalturniirile pääseb vaid võitja, teise koha meeskond teenib koha play-off’is – seega on valiksõel väga tihe ning õnnestumiseks peab Eesti lootma lisaks enda väga heale mängule ka asjaolude sobivale kokkulangemisele, umbes nagu juhtus 2012. aasta EM-valiktsüklis. Miinimumeesmärk võiks olla viimase koha vältimine, iga punktivõit Saksamaa/Itaalia, Norra ja Iisraeli vastu oleks aga juba selge õnnestumine.
