10 parimat mängijat, kes ei ole võitnud Meistrite liigat

Meistrite liiga selle hooaja suur finaalkohtumine Manchester City ja Milano Interi vahel on nüüdseks läbi ning Meistrite liiga finaali lainel olles tasub meelde tuletada, et tõotatud maale ei pruugi jõuda sugugi iga tippmängija, kes selles sarjas kaasa lööb.

Betsafe’i blogi reastab kümme parimat mängijat, kellel ei ole (seni!) õnnestunud oma karjääris Meistrite liiga suurte kõrvadega karikat oma pea kohale tõsta. Jätame siinkohal kõrvale ammuste aegade tegijad, kel polnudki võimalik tänapäevast Meistrite liigat võita ning keskendume mängijatele, kes on ilma teinud üheksakümnendatel, nullnullindatel ning sel ja eelmisel kümnendil. Ühesõnaga – võtame arvestusse mängijad, kes on Meistrite liigas mänginud.

10. Fabio Cannavaro

Itaalia koondise 2006. aastal kaptenina maailmameistriks viinud ning viimase paarikümne aasta ainsa kaitsemängijana Ballon d’Ori võitnud Fabio Cannavaro ei jõudnud Meistrite liigas kordagi poolfinaalist kaugemale – 2003. aastal langes tema Inter nelja parema seas hilisemale võitjale AC Milanile. Edu ei toonud ka hilisemad põiked Juventusesse ja Real Madridi – Meistrite liiga jäi sellel mehel paraku võitmata.

9. Lilian Thuram

Pika ja eduka karjääriga maha saanud endine Prantsusmaa koondislane mängis küll 2003. aastal Juventusega finaalis, kuid see kaotati AC Milanile penaltiseerias. Hiljem liitus Thuram FC Barcelonaga, kuid seda täpselt pärast Barca 2006. aasta Meistrite liiga võitu. Oma põlvkonna üks paremaid kaitsjaid jäi paraku Meistrite liigas kroonimata.

8. Ruud van Nistelrooy

Hollandi koondise ründaja, kes ennast eelkõige Manchester Unitedi suureks mängis, tuli küll lausa kolmel hooajal Meistrite liigas parimaks väravakütiks ning on Meistrite liiga läbi aegade väravaküttide edetabelis kõrgel kuuendal kohal, kuid ihaldatud karikani tal lõpuks jõuda ei õnnestunudki. Väravaküttide tabelis ongi tema nimel kurb „saavutus“ – mitte keegi teine pole löönud selles sarjas nii palju väravaid ilma tiitlit võitmata. Poolfinaalidest kaugemale ta lõpuks ei jõudnudki – 2002. aastal mängis ta Manchester Unitediga poolfinaalis.

7. Dennis Bergkamp

Hollandi ründajatega jätkame – Ajaxis, Interis ja eelkõige Arsenalis ennast suureks mänginud Dennis Bergkamp oli Arsenaliga kahel korral jõudnud veerandfinaali, kuniks karjääri loojangul 2006. aastal avanes suurepärane võimalus. Paraku jäi Arsenal finaalis Barcelonale alla, Bergkamp vaatas seda mängu pingilt. „Oleksin ma ainult viis aastat noorem olnud!“ on Bergkamp hiljem meenutanud.

6. Patrick Vieira

Prantsusmaa koondise keskvälja südames nii Euroopa meistriks kui maailmameistriks kroonitud Vieira vedas Arsenali seni ainsa Premier League’i kaotuseta hooaja ja tiitlivõitudeni, kuid Meistrite liigat ei õnnestunud tal kunagi võita. Sealjuures oli tal selles osas kaks napikat – 2006. aasta finaali jõudnud Arsenalist oli ta suvi varem lahkunud, 2010. aastal võitnud Interist lahkus ta aga alles sama aasta jaanuaris, olles sügisel veel Interi eest Meistrite liigas platsil käinud! Võidumedaliks sellest aga ei piisanud.


5. Pavel Nedved

Tšehhi keskväljamaestro oli küll oma ajastu üks paremaid keskväljamehi, kuid hoolimata Lazio ja Juventuse eest näidatud hiilgeesitustest jäi temalgi Meistrite liigas see kõige-kõigem võit võitmata. 2003. aastal jõudis ta Juventusega küll finaali, kuid seal jäädi penaltiseeria järel AC Milanile alla, kusjuures tšehh ise pidi mängukeelu tõttu otsustavat kohtumist pealt vaatama.

4. Michael Ballack

Igavene teine – Ballacki karjääri võtab mõnes mõttes sobivalt kokku tema 2002. aasta kevad, kui ta Leverkuseni Bayeri mängijana jäi kaotajaks nii Meistrite liiga kui DFB-Pokali finaalis ning sai tihedas Bundesliga lõppheitluses teise koha. Saksamaa koondisega järgnes sellele kuu aega hiljem hõbemedal MM-finaalis! Ballack jõudis Meistrite liiga finaali veel ka 2008. aastal Chelsea ridades, kuid toona jäi meeskond Manchester Unitedile penaltiseerias alla…

3. Zlatan Ibrahimović

Rootsi koondise ründaja, kes äsja 41-aastaselt karjääri lõpetas, pallis küll väga mitmete ja erinevate Euroopa tippklubide eest, kuid seda alati Meistrite liiga mõttes „valel ajal“ – tema klubis oleku jooksul Meistrite liigat ei võidetud. Isegi mitte siis, kui Zlatan mõneti ootamatult Pep Guardiola tiki-taka Barcelonasse sattus, isegi mitte siis, kui Pariisi Saint-Germain tema vedamisel Euroopa tippude seas kanda kinnitama hakkas ning isegi mitte siis, kui ta Juventuses, Milano Interis ja AC Milanis kamaluga Itaalia meistritiitleid korjas. Ja veel vähem siis, kui ta paar hooaega Manchester Unitedit aitas. Zlatani erinevate saavutuste ja auhindade loetelu on küll väiksema raamatu pikkune, kuid Meistrite liiga võitu sealt ei leia – 2010. aastal jõudis ta poolfinaali. Muide, tänavu kuulus Zlatan küll poolfinaali jõudnud AC Milani ridadesse, kuid Meistrite liigasse teda vigastuse tõttu registreeritud polnud, mistõttu ei oleks ta isegi Milani võidu korral kuldmedalit saanud.

2. Gianluigi Buffon

45-aastast ning senimaani Itaalia esiliigas Parma eest mängivat (!) Gianluigi Buffoni võib pidada üheks läbi aegade paremaks väravavahiks, kuid tema uskumatult pikas karjääris on üks valus märk – kõikidest suurtest tiitlitest ja auhindadest hoolimata ei õnnestunud tal mitte kordagi Meistrite liigat võita! Juventusega jõudis ta sealjuures kolmel korral (2003, 2015 ja 2017) finaali välja, kuid igal korral tuli vastu võtta kaotajate hõbemedal. 2019. aastal üritas ta kõrvadega karikani jõuda ka Pariisi Saint-Germaini ridades, kuid tol hooajal suutis PSG juba kaheksandikfinaalis vastu igasuguseid ootusi noorukese ja nõrgukese Manchester Unitedi vastu kodumängu lõpu käest anda ja välja kukkuda.

1. Ronaldo

Esikohas pole ilmselt erilist küsimust – kui Portugali Ronaldot võib julgelt pidada Meistrite liiga ajaloo parimaks mängijaks, siis tema Brasiilia nimekaim tegi seevastu ilma MM-finaalturniiril, kuid ei suutnudki oma uhke karjääri jooksul kordagi Meistrite liigat võita – seda hoolimata sellest, et ta mängist aastatel 1996-2008 järjepanu Barcelonas, Interis, Realis ja AC Milanis ehk neljas klubis, kes kõik viimase paarikümne aasta jooksul vähemalt korra tiitlivõiduni jõudsid. Kõige lähemale jõudis Ronaldo Meistrite liiga tiitlile 2003. aastal, kui tema fenomenaalne kübaratrikk Old Traffordil Real Madridi küll poolfinaali aitas, kuid sealt kaugemale tal jõuda ei õnnestunudki.