2024. aastat on järele jäänud veel vaid mõne päeva jagu ning aeg on paslik, et lõppev aasta Eesti spordi lõikes kokku võtta. Betsafe’i blogi pani kokku edetabeli kümnest suurest saavutusest, mis Eesti sporti lõppeval aastal saatma jäid!

Võtsime positiivse suuna ja lisasime tabelisse vaid rõõmsad sündmused ja edulood. Äparduste ja põrumiste edetabel jäägu kellegi teise teha!

10. Madis Mihkels, Euroopa pronks

Ülimalt tiheda konkurentsiga jalgratta maanteesõidus ei ole küll Euroopa meistritiitel sugugi kõige-kõigem autasu, mida püütakse, kuid nii suures mängus nii kõrgele jõuda on siiski suur tunnustus ja näitab, kui heas trajektooris meie vaid 21-aastane rattalootus hetkel liigub. Uuel aastal juba uue tiimiga ja uute sihtidega – meil on loodetavasti juba üsna pea suurtel velotuuridel ja ühepäevasõitudel mees, kellele kaasa elada!

9. Eesti laskesuusanaiskond MMil medalimängus

Laskesuusatamise MM-il hoolitses ühe suurema üllatuse eest Eesti laskesuusanaiskond, kes oli teatesõidus ülitäpse laskmise ja vapra sõidu toel suisa kullamängus: teise vahetuse järel oli Eesti liider ning kolmanda vahetuse järel kolmas. Viimases vahetuses andsime küll ühe koha ära ja medalist jäi natuke puudu, kuid see oli kahtlemata sõit, mis naelutas kümnetes tuhandetes kodudes inimesed teleka ette hõiskama ja kaasa elama.

8. Kregor Zirk võimsa isikliku rekordi toel olümpiafinaalis

Pariisi olümpial oli meie üks suuremaid üllatajaid ujuja Kregor Zirk, kes suutis oma põhialal, 200 meetri liblikujumises end võimsalt ületada: OM-poolfinaalis parandas ta Eesti rekordit lausa 1,26 sekundiga ning ujus end üle ootuste finaali. Tema võimas ujumine poolfinaalis oli kindlasti üks Eesti spordiaasta vingemaid hetki ning olümpia seitsmes koht nii konkurentsitihedal maailmaalal on kahtlemata vägev saavutus.

7. Henri Drell, NBA mängija

Suure osa eelmisest hooajast Chicago Bullsi sõsartiimis G-League’is veetnud Henri Drelli unistus täitus 14. märtsil, kui sai Bullsi eest mängus LA Clippersiga mõneks minutiks platsile. Mitu aastat USA-s unistust taga ajanud Drellist sai sellega alles teine eestlane pärast Martin Müürseppa, kes unistuste liigas minuteid on kogunud. Sel hooajal pole tal veel Portland Trail Blazersi eest õnnestunud põhimeeskonda murda, aga töö selle nimel käib edasi.

6. Hõbedasadu meie jaoks tavatutelt talialadelt

Panime siia kokku kolm hõbedat, mille meie talisportlased võitsid aladelt, kus me medalitega sugugi harjunud ei ole. Aleksandr Selevko tuli hõbedale iluuisutamise EM-il, Marten Liiv kiiruisutamise EM-il ja meie curlingu segapaar Harri Lill – Marie Kaldvee suisa MMil. Juba natuke rohkem kui aasta pärast toimuvatel taliolümpiamängudel on meil igal juhul väga mitu fookuspunkti, millele kaasa elada ja kust kõrgeid kohti loota.

5. Irina Embrich, Euroopa meister

Mõelda vaid – ootaski oma aja ära! Praeguseks 44-aastane Irina Embrich oli küll nii EM-idelt, MM-idelt kui ka olümpialt võitnud kulda ja karda, kuid see kõige säravam autasu ehk individuaalne kuldmedal oli tema rikkalikust CV-st veel puudu. 43-aastaselt suutis ta selle iluvea oma auhinnakapis lõpuks parandada, kui tuli Baselis individuaalseks Euroopa meistriks. Embrich on nüüd OM-idelt, MM-idelt ja EM-idelt kokku võitnud individuaalselt ja võistkondlikult lausa 14 medalit.

4. Paul Aron vormel-1 varusõitja

Kui mitu korda oleme justkui väga lähedal olnud sellele, et Eesti sõitja saaks ka F1-s käe valgeks? Jüri Vipsi unelmate liigasse jõudmine lõppes mõni aasta tagasi meeletu totruse tõttu ootamatult ära, aga õnneks on meil kiirelt tekkinud järgmine talent, kes on loodetavasti veel kõrgema lennuga. 20-aastane Paul Aron sai oma debüüthooajal F2 sarjas kõrge kolmanda koha ning teenis uueks hooajaks varusõitja lepingu F1 tiimi Alpine’iga. Kaadrivoolavus F1-s on teadupoolest üsna suur, nii et lootus püsib, et moel või teisel võib Aron uuel aastal lõpuks ometi Eesti tehnikaspordis täiesti uue tähiseni jõuda ja mõnel F1 etapil ametlikult kaasa lüüa.

3. Karol Metsa ja Karl Jakob Heina samm tippliigasse

Eesti jalgpall on täiesti enneolematus olukorras – alates sügishooajast saime korraga tippliigades kaasa elada kahele mängijale, kes on oma klubis absoluutsed raudkindlad põhimängijad! Karol Mets (St. Pauli, Bundesliga) ja Karl Hein (Real Valladolid, La Liga) jõudsid sinna küll samal ajal, kuid väga erinevat teed pidi – 31-aastane Mets suutis oma aja ära oodata ja St. Pauliga Saksamaa esiliiga võita, Hein aga liikus Valladolidi võrdlemisi ootamatult Arsenalist laenule. Mõlema mehe üle on meil aga ainult hea meel – nad saavad iganädalaselt esineda kümnete tuhandete inimeste ees ning nende mänge jälgivad iga kord teleülekannete vahendusel kümneid kordi rohkem silmapaare!

2. Eneli Jefimova EM-kuld pikas basseinis

Täna, 27. detsembril alles 17-aastaseks saav Eneli Jefimova on Eesti spordis fenomen – nii noorelt pole nii mainekal alal varem ükski naine sedavõrd teravasse tippu murdnud. Ujumises juba aastaid (!) väga kõrges mängus kaasa teinud Jefimova jõudis Belgradis toimunud EM-il tänavu ühe suure läbimurdeni, kui tuli 100 meetri rinnuliujumises pikas basseinis Euroopa meistriks. Kvaliteedimärk missugune! Samal alal jõudis ta ka Pariisis olümpiafinaali.

1. Johannes Erm, Euroopa meister

Lõpetame samuti Euroopa meistritiitliga, aga seda juba Eesti „rahvusalal“ – kümnevõistlejaid on meil viimase paari kümnendi jooksul suurde mängu tõusnud ja seal püsinud tavatult palju ning meie kergejõustikusõprade suureks rõõmuks on neist päris mitmed ka erinevatel tiitlivõistlustel suutnud medalile jõuda. Kuldmedaliste meil küll teab mis palju ei ole, ent sel aastal üks lisandus – Johannes Erm tegi Rooma olümpiastaadionil suurepärased kaks päeva ning krooniti Euroopa meistriks! Hooaja põhivõistlus olümpiamängudel läks küll nurjunud teivashüppe taha, kuid EM-kuld on siiski EM-kuld!