Jõuluaeg on kätte jõudnud – aga kuhu peaks jõuluvana oma kingid – ja millised? – Eesti spordile tooma? Betsafe’i blogi tuvastas, et Eesti spordirahvas polegi veel põhjapöörijoone taha oma kingisoove läkitanud – parandame selle vea!

Siin on meie jõulusoovid uueks aastaks Eesti spordile. Jõuluvana andis meile aga ka ühe väga selge tingimuse: spordivõistluste tulemusi tema mõjutada ei saa. Seetõttu sihtisime pigem selliseid asju, mille abil võiksime lähemas või kaugemas tulevikus rõõmu tunda saada.

Pallimängude saal Tallinnasse (ja Kalev/Cramole oma kodu!)

BC Kalev/Cramo on juba aastaid olnud Eesti üks kõrgetasemelisemaid, kui mitte kõige kõrgemal tasemel toimetav suur pallimänguvõistkond. Ometi on juba mitukümmend aastat tegutsenud korvpalliklubi endiselt olukorras, kus oma kodusaali neil tegelikult ei ole. Trennid ja mängud toimuvad üle Tallinna (ja vahel ka üle Eesti!) laiali, mis ei tekita tiimile püsivust ja muudab nad hoolimata oma staatusest veidrateks rännumeesteks. Saaliaegade puudus kammitseb aeg-ajalt ka teisi pealinna sporditiime. Jõuluvana – palun too meile Tallinnasse üks suur ja korralik pallimängude hall! 3000-4000 istekohast peaks täiesti piisama (veel suurema vajaduse korral saab erandina kasutada ju ka Rocca al Mare või Tondiraba halle) ning see võiks olla konfigureeritav kõigi suuremate sisepallimängualade jaoks. Kalev/Cramo saab sinna oma klubi kompleksi koos kindla riietusruumi ja muude vajalike ruumidega, samuti on neil saali kasutamiseks eelisõigus.

Ärme räägi siinkohal sellest megahoonest, mida paljud ihalevad – jah, korvpallikoondise mängud on praegu populaarsed, nõudlus piletite järele on suur ja mõned inimesed jäävad paraku ukse taha, aga selle jaoks, et paar korda aastas natuke suuremat täismaja kokku saada, ei ole vaja tingimata miljoneid betooni valada. Defitsiit muudab piletid veelgi väärtuslikumaks ja elamused suuremaks!

Sportland Arenale katus peale ja tribüünid ümber

Jätkame taristu teemadel, tuues teist aastat välja needsamad kaks punkti. Arvestades seda, et tippjalgpall kipub nii klubi kui koondisega muutuma ka meie jaoks üha rohkem talispordialaks, oleks meil hädasti tarvis paika, kus oleks tippmänge ka külma talve korral mugav nii mängida kui vaadata. A. Le Coq Arena külje all asuv Sportland Arena võiks selleks kohaks saada – see ongi ju olnud planeeritud korralikuks neljast küljest tribüünidega ümbritsetud kunstmurustaadioniks. Kui sellele saaks ka veel kõrge katuse peale ja tribüünid soojaks kütta, oleks see juba vägagi arvestatav mängupaik! Vajadus on pakiline, sest esiteks on naiste koondiste kalender tehtud millegipärast selliseks, et ka Eestit ähvardavad sisuliselt igal aastal veebruarikuiste kodumängude pidamine, samuti on pikenenud UEFA klubisarjad: näiteks Euroopa liigasse pääsenud Läti klubi RFS peab ühe oma kodumängu Amsterdami Ajaxiga pidama keset jaanuari, tööpäeva õhtul kell 22 ja murustaadionil – muud võimalust neil lihtsalt vastava taristu puudumise tõttu ei olegi.

Kui piisavalt kõrge katuse rajamine muutub Sportland Arena puhul keeruliseks, siis oleme nõus ka sellega, et katus pannakse peale A. Le Coq Arenale ja ehitatakse see tuule- ja külmakindlaks staadioniks.

Heinale kõva klubi, noored kõvemale tasemele

Jalgpalliteemal jätkates – uuel aastal ootab meie meeste koondist küll ees MM-valiksari, ent kuna selle tulemusi jõuluvana mõjutada ei saa või ei taha, siis tuleb meil soovide kaudu eelkõige mudida Eesti jalgpallureid individuaalselt. Täpsemalt öeldes nende koduklubisid. Karl Jakob Heina läbimurdeaastat me eelmistel jõuludel juba soovisime ning see soov sai kenasti täidetud, sest noor väravavaht mängib iganädalaselt tugeval La Liga tasemel. Ainus miinuspool on see, et tegemist on hooaja lõpuni kestva laenuga – suvel peaks Hein selle kohaselt tagasi Arsenali minema. Kuna Arsenali esiväravavahiks Hein ilmselt suvel ei saa, siis tuleb loota, et eestlasele leitakse mõni muu klubi, kuhu ta päriselt saaks ülemineku teha ja kõrgel tasemel mängimist jätkata. Senise hooaja põhjal vääriks ta seda ju kindlasti!

Väikese lisasoovina palume jõuluvanalt, et ta mõne meie noore jalgpalluri veel kõrgele tasemele mängima aitaks. Jätame siin nimed nimetamata – jõuluvana, üllata meid!

Tallinnasse lõpuks spetsiaalne pikk bassein

Ujujad on Eestis aastaid rääkinud sellest, et nende arenguks on Maarjamaale hädasti vaja üht pikka, 50-meetrist sportbasseini. Just nimelt sportbasseini – meil on küll riigi peale paar ujulat, kus üks ots on 50 meetri pikkune, kuid paraku ei ole need piisavalt tippujujate käsutuses. Tallinnas asuv Kalev Spa on, nagu nimigi ütleb, spaa, kuhu jalutavad sisse ja tulevad suplema muuhulgas turistid ja vanainimesed, Tartus asuvas Aura keskuses on aga suurema osa ajast ujumisrajad tõmmatud hoopis ristipidi.

Tundub, et valitsus ja linnaisad on küll ujula vajadusest aru saanud ning mingid plaanid on Tallinnasse Tondirabasse tehtud, aga ehitus ei ole veel alanud. Loodetavasti suudab jõuluvana sellele plaanile hoo sisse puhuda, et meie Jefimovad, Zirgid ja teised ujumislootused saaksid ka kodumaal võimaluse veelgi teravamasse tippu pürgida!

WRC-sarjale elu sisse

Ott Tänak võitis oma ainsa MM-tiitli juba viis aastat tagasi, 2019. aastal. Sellest ajast saati on tal olnud ebaõnne tiimivalikutega, tänavu võis ta autost rohkem aga ilmselt hoopis iseennast süüdistada, et ei suutnud MM-tiitli peale lõpuni võidelda. Aga olgem ausad – nii lahja hooaja peale tervikuna ei oleks ka MM-tiitel tänavu sedavõrd magus kui 2019. aastal tundunud. Tänak oligi ju ainus varasem maailmameister, kes kogu hooaja üldse kaasa tegi – ning reaalseid tiitlipretendente oli hooaja alguses rivis vaid neli tükki. Sportlik pinge ja konkurents, ae?

Just seetõttu ongi meil Ott Tänakule stabiilse ja eduka hooaja soovimise asemel seekord jõuluvanale palve, et ta WRC-sarjale tõelise elu taas sisse puhuks. Tippsõitjad võivad küll hädaldada, aga Rally1 autode kulude kokku tõmbamise plaan on väga õige ning sarjale tuleks pigem kasuks see, kui autod oleksid pisut aeglasemad ja vähem võimsamad, aga selle võrra odavamad – see lubaks rohkematel sõitjatel ja tiimidel kõrgeimas klassis kaasa lüüa. Kas sooviksime pigem vaadata seda, kuidas kolm-neli sõitjat võidu kihutavad või seda, kuidas Rally1 arvestuses on stardis 15-20 autot?