See nädal ongi nüüd käes – juba sel laupäeval selgub Saku Suurhallis see esitaja ja see laul, mis Eestit maikuus Eurovisioonil esindab. Neli veerandfinaali ja kaks poolfinaali on meie jaoks finaali pääsenud kümme laulu hästi selgeks teinud ning pilt on võrreldes varasemate Eurolaulude ja Eesti Lauludega selle võrra pisut selgem – favoriitide ring on aga mõnusalt lai ning võimalikke võitjaid on omajagu.

Oleme Betsafe’i blogis Eesti Laulul ikka jõudumööda silma peal hoidnud ja teeme seda ka võiduka lõpuni välja: mida peaks Eesti Laulu fänn finaali eel teadma ning keda pidada otsustava saate eel suuremateks soosikuteks?

Üks kahekümnest

Eesti Laulu tänavune teekond on olnud juba päris pikk ja sõel on olnud tihe. Eelvooru registreeriti 20. oktoobriks kokku lausa 202 laulu, millest pääses esmalt ümmarguselt iga viies (ehk kokku 40 pala) veerandfinaalidesse. Neljast veerandfinaalist jõudsid pooled laulud edasi eelmisel nädalal toimunud poolfinaalidesse, sealt omakorda pooled esitajad sel laupäeval, 12. märtsil toimuvasse suurde finaali kokku vaid kümme laulu. Seega võivad kõik finalistid juba väga rahule jääda – finaalikohale oli konkurents kõva, sest eelvooru esitatud lauludest pääses kümne parema sekka vaid üks laul kahekümnest!

Finalistide seast on sealjuures välja jäänud mitmed esitajad ja mitmed lood, kellelt oleks võistluse alguses või isegi poolfinaalides võinud edasipääsu oodata. Tuletame meelde, et juba veerandfinaalides pudenes konkurentsist näiteks Ariadne „Shouldn’t Be Friends“, keda peeti üheks võimalikuks finalistiks, poolfinaalides langesid konkurentsist näiteks Kaia-Liisa Kesleri „Vaikus“ ja ehk suurima üllatusena Maiani „Meeletu“, mis on senimaani Spotifys kõige kuulatum tänavune Eesti Laulu võistluspala.

Ehk suurima positiivse üllatusena võib finalistidest välja tuua viimase laulu, kes kümne parema sekka pääses – selleks oli Minimal Windi ja elisabeth tiffany „What to Make of This“, kes pääses teisest poolfinaalist edasi teises voorus, kus telefonihääletusel edestatigi sedasama Maianit, aga näiteks ka Soome taustaga räpparit Jyriset, Púr Múddi ja Evelin Samueli.

Stefan endiselt soosik, ent konkurents on kõva

Juba veerandfinaalide järel oli selge, et üheks peamiseks tänavuseks võidusoosikuks tuleb pidada Stefanit oma looga „Hope“. Kerge kantri- ja vesternivaibiga lugu on oma stiililt piisavalt eristuv, et meelde jääda, samal ajal on Stefan oma karisma ja korraliku Eesti Laulu kogemusega juba endale rahva südames kenakese koha sisse võtnud. Nii veerand- kui poolfinaalist on Stefan edasi pääsenud muretult ehk kohe esimeses voorus, mis näitab, et tema lugu on peale läinud nii publikule kui ka žüriile.

Kümnest finalistist saavad täpselt sama öelda veel kuus esitajat. Teise vooru kaudu on lausa kaks korda – nii veerand- kui poolfinaalis! – edasi pääsenud Minimal Wind. Veerandfinaalis pidi teisele voorule (ehk žürii valikule) tuginema Jaagup Tuisk, esimeses poolfinaalis toetus teisele voorule Elina Nechayeva.

Seega tasub nende kolme esitaja peale panustamisega olla pigem ettevaatlik – kuigi see, et ühes või teises voorus jäi lugu esimeste edasipääsejate seast välja, ei pruugi tähendada, et see Eesti rahvale peale ei lähe (tuletame meelde, et poole tulemustest moodustasid žürii hääled), siis näitab see siiski, et suure tõenäosusega ei ole tegu lauluga, mille poolt rahvas väga palavalt helistaks ja sõnumeid saadaks.

Finaalis segab kaarte rahvusvaheline žürii

Enne finaalile panuste tegemist tasub endale selgeks teha ka finaali võistlussüsteem, sest sellest võib teinekord sõltuda väga palju see, milline laul edasi Eurovisioonile pääseb. Kui poolfinaalides oli selleks aastaks formaadis tehtud mõned muudatused ning veerandfinaalid toimusid üldse esimest korda, siis finaalis on suures plaanis kõik jäänud endiseks. Ainsaks erinevuseks on see, et kui varasemalt olid nii poolfinaalides kui finaalis 12 lugu, siis seekord on see arv tõmmatud tagasi kümne peale. Muus osas on kõik aga endine: võistluslaulud tulevad esmalt ettekandmisele, misjärel algab telefonihääletus. Esimeses voorus selgitatakse kolm paremat välja rahvahääletuse ja žürii punktide liitmisel, kusjuures žürii pole seekord Eesti muusikutest ja melomaanidest koostatud, vaid rahvusvaheline, nagu viimastel aastatel kombeks on olnud.

Rahvusvahelise žürii hääled ja punktid võivad olla tihtipeale totaalselt erinevad sellest, milline on eestlastest žürii nägemus. Heaks näiteks võib tuua kasvõi eelmise aasta Eesti Laulu, kus näiteks Andrei Zevakini ja Pluuto lugu „Wingman“ jäi poolfinaalis 12 esitaja seas žürii arvates alles 11. kohale, kuid finaalis paigutas rahvusvaheline žürii sama loo suisa teiseks!

Samuti on rahvusvahelisele žüriile viimastel aastatel väga peale läinud sellised lood, mis erinevad ülejäänud massist oma tempo ja džässiliku vaibi poolest – kaks aastat tagasi teenis maksimumpunktid Anetti ja Fredi „Write About Me“, mullu Sissi „Time“. Seekordsetest finalistidest eristub selle poolest selgelt Minimal Windi „What to Make of This“, mis küll oma poolfinaalis žürii lemmikute sekka ei kuulunud, kuid mis võib ehk finaalis rahvusvahelistelt hääletajatelt omajagu punkte koguda. Kuna rahva esikolmikusse see aga üpris kindlasti ei pääse, siis ei maksa noortelt viljandlastelt väga kõrget kohta siiski oodata, kuid võimalik, et žürii hääled päästavad nad viimasest kohast.

Hoopis teistpidi võib minna Black Velveti „Sandraga“, mis toob nostalgia ja tuttavate nägude tõttu küll rahvalt palju punkte, kuid võib mürki võtta, et rahvusvaheline žürii seda pala kõrgelt ei hinda. Just seetõttu ei maksa „Sandrale“ esikolmikukohta ennustada.

Žüriilt ei pruugi palju punkte saada veel Elysa „Fire“ ja Jaagup Tuisu „Kui vaid“, mis ei tohiks ilmselt olla erilise rahvusvahelise menuga lood. Ülejäänud palade vahel võib aga rebimine tulla päris tihe.

Poolfinaalis tegi live-esitusega ehk kõige suurema sammu edasi Anna Sahlene, kelle „Champion“ kõlas laval palju võimsamalt ja veenvamalt kui videos. Rahvusvaheliselt žüriilt ei ole aga sellise produktsiooniga lood viimasel ajal väga palju punkte teeninud – näiteks Uku Suviste mullune võidulugu oli žürii meelest finaalis 12 loo seas alles paremuselt kaheksas, väga kõrget kohta ei teeninud Suviste ka 2020. aasta Eesti Laulu finaaližürii poolt.

Seega tasub superfinaliste ehk kolme paremat lugu otsida eelkõige seltskonnast, kuhu kuuluvad Stefan, Anna Sahlene, Ott Lepland, Stig Rästa ja Andrei Zevakin – täpselt sellises järjekorras.

Finaalsaates on oodata ka mitmeid erikülalisi: poolfinaalide ajal hõigati välja, et taasesitusele tuleb näiteks Annely Peebo ja Marko Matvere „Muinaslugu muusikas“, mida Peebo ja Matvere 20 aastat tagasi Eurovisiooni õhtujuhtidena Saku Suurhalli laval kogu Euroopale esitasid. Üles astub ka ainsa esitajana seni Eesti Laulul kahel korral triumfeerinud Uku Suviste.

Saatejuhid on poolfinaalidega võrreldes endised: Maarja-Liis Ilus ja Priit Loog koos Jüri Pootsmanniga.

Eesti Laul 2022 finaali osalejad ja esinemisjärjekord:

1.    Elina Nechayeva – “Remedy”
2.    Andrei Zevakin feat. Grete Paia – “Mis nüüd saab”
3.    Jaagup Tuisk – “Kui vaid”
4.    Elysa – “Fire”
5.    Ott Lepland – “Aovalguses”
6.    Stig Rästa – “Interstellar”
7.    Minimal Wind ft. Elisabeth Tiffany – “What To Make Of This”
8.    Stefan – “Hope”
9.    Anna Sahlene – “Champion”
10.  Black Velvet – “Sandra”