Eesti Laul 2023: kas võitja on tõesti juba teada?
Juba sel laupäeval selgitatakse Tallinnas Tondiraba jäähallis välja esineja, kes esindab Eestit tänavusel Eurovisioonil. Suures finaalis astuvad lavale 12 pretendenti – kuid vaid üks neist saab olla võistluse võitja ja sõita meie riiki maailma suurimale lavale esindama!
Milliseid lugusid pidada Eesti Laulu finaali eel soosikuks ning kas võime näha ka suuri üllatusi? Betsafe’i blogi teeb traditsiooniliselt Eesti kõige olulisema lauluvõistluse eel panustamise seisukohast lähtuva analüüsi ja eelvaate!
Pisut teistsugune formaat
Tänavuse Eesti Laulu eelvaate puhul peaks alustama sellest, et võistluse formaat on pisut teistsugune kui viimastel aastatel. Kui eelmisel aastal said Eesti Laulu sõbrad vaat et tõelise lauluvõistluse üledoosi, sest lisaks finaalile ja kahele poolfinaalile toimus lausa neli veerandfinaali, siis eelkõige rahalistel kaalutlustel naasti tänavu formaadi juurde, kus võistlus algab poolfinaalidest – žürii eelvaliku tulemusena jõudis sinna kokku 20 laulu.
Mõlemast poolfinaalist pääsesid otse finaali 10 pala, pärast mõlema poolfinaali toimumist jagati televaatajate hääletusel välja veel kaks lisakohta – see tähendab, et laupäevases finaalis võistleb kokku 12 laulu ehk enam kui pooled poolfinalistidest.
Finaalis aga on formaat suures joones selline nagu ikka: esimeses voorus liidetakse žürii ja rahva punktid ning selgitatakse välja kolm paremat, kelle vahel toimub teises voorus ehk superfinaalis ainult rahva häältest koosnev otsustav võistlus. Seega on kolme parema sekka jõudmiseks vaja kindlasti ka häid punkte žüriilt, ainult rahva lemmikuks olemisest selleks ei piisa – superfinaalis ei ole aga žürii punktidest enam absoluutselt tolku ning seal määrab kõike rahvahääletus. Seetõttu tuleb võidulaulul olla nii žürii jaoks ahvatlev kui ka rahva seas populaarne.
Kas keegi kangutab Alika Milova troonilt?
Hiljuti superstaarisaates südameid võitnud Alika Milova ei ole oma lauljakarjääris seni pidanud väga palju suuri pettumusi üle elama – juba lapsest saati on teda erinevatel võistlustel ja konkurssidel saatnud reeglina edu. Superstaarisaate suurepärase võidu järel on tal nüüd võimalus teha kuldne duubel ning kohe esimesel katsel võita ka Eesti Laul – vähemalt kõik eeldused selleks näivad olevat loodud.
Milova laul „Bridges“ sündis koostöös Hollandi produtsendi Wouter Hardyga, kelle loodud oli ka „Arcade“, mis Duncan Laurence’i esituses 2019. aastal Eurovisioni võitis. Sarnaselt „Arcade’ile“ on ka „Bridges“ oma olemuselt suurejooneline ja tugev ballaad, ent võrreldes hollandlaste nelja aasta taguse võidulauluga päris samasugust efekti siiski Milova esitataval lool ei ole. Nii laulu enda kui ka esituse väga kõrge kvaliteet tagavad sellele aga kindlasti žüriilt tugevad punktid ning kuigi see ei ole päris selline lugu, mis esimese kuulamisega kindlasti kummitama jääks, jätab ta siiski oma võimsuse ja emotsionaalsusega vaatajatele jälje.
Milovat peetakse laupäevase finaali suursoosikuks: Betsafe’is on tema võidukoefitsient lausa nii väike kui 1,20, mis viitab umbes 83-protsendilisele võidutõenäosusele. Tõepoolest – raske on vastu vaielda, et tema esitus on finalistidest parim. Samas ei ole lugu ise niivõrd üli-super-hüperhea, et see ei võiks teatud tingimustel mõnele konkurendile võidu jaoks ust praokile jätta…
Finaali lood jagunevad kaheks
Kes siis aga võiksid vähemalt teoreetiliselt olla need, kes võiksid Milova ja „Bridgesi“ võitu vähegi ohustada? Seekordse finaali koosseisule peale vaadates tuleb nentida, et võistluse tase on ehk pisut nõrgem kui mõnel eelneval aastal ning erilist sügavust finaalis ei ole – näiteks võib juba praegu ette arvata, et päris mitmed lood jäävad kohe kindlasti esikolmikust välja. Nende sekka võib lugeda Elysa „Bad Philosophy“, M Elsi „So Good (At What You Do)“ Ingeri „Awaiting You“, Anett x Fredi „You Need To Move On“ ja Mia „Üks samm korraga“.
Ükski nendest ei paista silma kas piisavalt hea ja veenva esituse või pole lool endal seda müstilist X-faktorit, mis selle potentsiaalseks soosikuks muudaks. Näiteks oli säärane X-faktor eelmisel aastal olemas Minimal Windi „What to Make of This“ hitil, mida esialgu küll soosikute ringi ei loetud, kuid mis lõpuks teisele kohale tuli.
Tuletame meelde, et meie siin Betsafe’i blogis tõime juba poolfinaalide eel selle loo võimaliku üllatajana välja ning ennustasime seda ka finaali eel võimalikuks esikolmikuüllatajaks – ja täpselt nii läkski!
Esikolmikukohtade nimel pinev heitlus
Seega jäävad meie sõelale veel kuus lugu, millel on üldse vähegi potentsiaali esikolmikusse pääseda ja võidu nimel võidelda. Parimad šansid neist võiksid olla Oliver Mazurtšaki ehk Ollie lool „Venom“, mis on mõnes mõttes küll tagasivise 15-20 aasta tagusesse aega, ent samal ajal ka sõõm värsket õhku. Linkin Parki stiilis alternatiivrokkpala on suhteliselt suure osa Eesti Laulu publiku jaoks mõnus nostalgiat tekitav laul ja vähemalt seni on Ollie üllatanud hea loo ja kvaliteetse esitusega. Tema tugevuseks on olnud ka see, et reeglina on ta žüriidele meeldinud, mis suurendab veelgi tema võimalusi esikolmikusse jõuda. Muide: Eurovisioni rahvusvahelises kõige tuntumas blogis Wiwibloggs on Ollie lugu suisa hääletusel rahva lemmik!
Sissi „Lighthouse“ on sarnaselt Alika Milova loole samuti tugev ballaad, mis on oma kvaliteedilt ja ülesehituselt mõneti „Bridgesile“ sarnane, kuid siiski piisavalt omanäoline, et see võiks koos Milovaga kõrgele kohale jõuda. Betsafe pakub Eesti Laulu finaali eel ka erikoefitsienti – Alika Milova võit ja Sissi teine koht on saadaval võimendatud koefitsiendiga 20,00 (maksimaalne panus 5€)!
Huvitavaks jokkeriks võib osutuda Meeliku „Tuju“. Väga kindla stiili ja humoorika lähenemisega bändi pala oli oma poolfinaalis üks žürii lemmikutest ning nagu „Ringvaate“ hääletusel selgus, hindavad ka teised finalistid Meeliku lugu väga kõrgelt. Samal ajal ei ole see ilmselt piisavalt kaasahaarav ja meeldejääv, et see rahva seas laiemat toetust saaks. Seetõttu on väga keeruline näha, et Meelik võiks võistluse võita, kuid võimaliku üllatajana esikolmikusse jõudmine ja superfinaalis kolmandaks jäämine on nende puhul selgelt võimalik.
Bedwettersi „Monsters“ rõhub eelkõige lavasõule ja tugevale produktsioonile, mis on varemgi Eesti piiridest väljaspool laineid löönud. „Monsters“ lauluna ei tundu aga paraku olevat piisavalt menukas, et publiku seas laiemat toetust leida ning pigem võib arvata, et nad jäävad esikolmikumängust välja. Andrease „Why Do You Love Me“ on võistluse eel teinud omajagu promotööd ning žüriile läheb see lugu kindlasti peale, kuid taaskord on küsitav, kas seda menu ka rahva seas piisavalt leidub. Selle loo puhul tundub maksimum viies-kuues koht.
Viimasena on veel tutvustamata jäänud Janeki „House of Glass“, mis on finalistidest ehk üks selliseid laule, mille saatust on eelnevalt kõige keerulisem ennustada. Ühest küljest on tegu päris kena ja tasase ballaadiga, mille tugevuseks on hea produktsioon, teisalt on Janek ise veel võrdlemisi uus ja tundmatu nimi ning laul võib, aga ei pruugi olla selline, mis rahvale peale läheb. Žürii hääletusel on see ilmselt ülemises pooles, kuid kui kõrgel? Sellest oleneb päris palju. Rahvahääletusel võib seda samuti suhteliselt keskele ennustada, mistõttu võib arvata, et just žürii punktid määravad väga palju ära selle, millistel paladel on üldse võimalust esikolmikusse murda.
Kokkuvõttes tuleb koefitsientidele peale vaadates hinnata, et üldvõidu osas võiksid mängus olla peamiselt kaks suurt soosikut – Alika Milova „Bridgesi“ võidukoef on vaid 1,20, samal ajal kui Ollie „Venom“ pakub oma 6,00-ga juba pisut paremat väärtust. Kahe vahel valides oleks meie valik just Ollie – superfinaali hääletusel võib kõike juhtuda ning eriti näiteks siis, kui kolme sekka satuvad nii „Bridges“ kui „Lighthouse“, võivad nad hakata pisut teineteiselt hääli ära võtma ja annavad hoopis teistsuguse stiiliga „Venomile“ võimaluse.
