Aastad ei ole vennad: kui veel kolm aastat tagasi said Eesti Laulu sõbrad kaasa elada kõigi aegade kõige põhjalikumale, suurejoonelisemale ja uhkemale Eesti Laulu konkursile, mis algas lausa veerandfinaalidega, siis tänavu korraldataks vaid üks sõu – 16 osalejaga finaalkontsert.

Mida 15. veebruaril Rocca al Mares toimuvalt ürituselt oodata ning mida räägivad meile Betsafe’i koefitsiendid? Vaatame üheskoos üle!

Formaat taas muutunud

Esmalt tuleb aga peatuda sellel, mis on muutunud vormiliselt – ja Eesti Laul tuleb seekord varasemate aastatega võrreldes oluliselt teistmoodi. Kui veel 2022. aastal koosnes võistlus neljast veerandfinaalist, kahest poolfinaalist ja finaalist, siis sellest ajast saati on ERRi eelarvekärbete tõttu võistluste formaati oluliselt koomale tõmmatud. 2023. aastal toimus üritus taas lihtsalt kahe poolfinaali ja finaaliga, mullu aga pääsesid mõned laulud otse finaali, teised aga pidid selleks ühest poolfinaalist läbi murdma.

Tänavu on asju aga veelgi rohkem koomale tõmmatud, mis tähendab, et eelžürii valiku alusel valiti finaali ette ära 15 laulu, lisaks kellele toimus 20 loo vahel rahvahääletus, et selgitada välja viimane ehk 16. finalist. Seega ei ole meil erinevalt eelnevatest aastatest peaaegu mitte mingisugust alust või baasi, mille pealt järeldada, millised lood finalistidest võiksid žüriile või rahvale peale minna.

Finaali formaat samas suurt muutunud ei ole: see toimub endiselt kahes voorus, millest esimeses selgitatakse žürii ja telefonihääletuse teel välja kolm paremat, kelle seast selgitatakse teises voorus telefonihääletuse teel võitja.

Tommy Cashi oodati, Tommy Cash tuli

Tänavuste osalejate seas kerkib kõige märgilisemana esile kohe üks tänapäeva tuntumaid eestlasi maailmas Tommy Cash. Cashi osalemist Eesti Laulul ja Eurovisioonil on mitmeid aastaid oodatud ning eelmisel suvel hakkasid need jutud võtma juba üsna konkreetset ja tõsist ilmet, kuniks lõpuks selguski, et ta on oma loo võistlusele esitanud ja finaali valitud.

Tema lugu „Espresso Macchiato“ tõusis automaatselt ka Eesti Laulu suursoosikuks ning on ka paljude välismaa asjatundjate sõnul korralik pretendent kõrgele kohale Eurovisioonil. Esmalt tuleb rahval see aga Eesti Laulu võitjaks teha.

Ja midagi pole teha – tundub, et inimestele läheb „Espresso Macchiato“ väga hästi peale, sest YouTube’i vaatamiste, Spotify striimimiste ja muude parameetrite järgi on see olnud selgelt kõige populaarsem lugu Eesti Laulu finaalis. Koos Tommy Cashi persooni populaarsusega ei ole seega mingi ime, et seda peetakse ka Betsafe’i analüütikute hinnangul Eesti Laulu põhisoosikuks: Cashi võidukoefitsiendiks on vaid 1,17, mis viitab sellele, et selle tõenäosuseks peetakse umbes 85 protsenti! Võrdluseks meenutame korra eelmist aastat, kus 5MIINUST & Puuluup olid väga selgeks soosikuks, kuid isegi nende koef oli toona finaali eel natuke suurem kui sel aastal Tommy Cashi oma.

Kas mäng käib esikolmikusse pääsemise peale?

Tommy Cashi eeldatava domineerimise tõttu tundub vägisi, et võitjast on hoopis põnevam ja keerulisem ennustada seda, kes võiksid veel esikolmikusse pääseda. Koefitsientide järgi on peamisteks kandidaatideks värskelt superstaarisaate võitnud Ant Nurhan looga „Tomorrow Never Comes“ ja 2022. aasta suurüllataja Minimal Wind oma looga „Armageddon“. Anti power-ballaad koos falsetiosadega on üldplaanis väga sarnane Janeki looga „Frozen“ (võidukoef 20,00), mida saab täpselt samamoodi kirjeldada. Minimal Wind tuleb aga peale taaskord oma heas mõttes minimalistliku ja lihtsa, kuid võluva lähenemisega, mille suureks plussiks on teistest selge eristumine. Tuletame meelde, et 2022. aastal võtsid nad lõpuks kõigile üllatuslikult lausa teise koha, nii et rahva poolehoiu võitmine võiks neil juba käpas olla.

Võrdlemisi kõrgesse mängu ennustatakse ka Andrei Zevakini ja Karita lugu „Ma ei tea sind“ (17,00), mis on küll ühest küljest hoogne ja Zevakini üldise populaarsuse tõttu ilmselt üsna kõrgelt hinnatud, kuid samas ei ole laul ise midagi erilist – ja meenutame ka seda, et Zevakini varasemad katsed Eesti Laulul kõrgelt lennata pole eriti edukaks osutunud. Zevakini šanssidest võiks parima eestikeelse laulu minikonkursil kõrgemalt hinnata hoopis An-Marleni „Külma“ (võidukoefitsient 20,00) võimalusi.

Tuletame meelde, et esikolmikusse jõudmine eeldab ka žüriilt tugevate punktide saamist ning seal võiks kindlasti väga kõrgelt hinnata just Minimal Windi seisu. Nende esikolmikukoefitsient 1,65 ei ole küll eriti suur, aga selle loo suureks trumbiks on kohe esimesel kuulamisel kõrvaussiks muutumine, mida saab Eesti Laulul reeglina öelda väga üksikute laulude kohta. Samas ei ole selle loo kuulamisnäitajad avalikes kanalites hetkel mõne teise soosikuga võrreldavas suuruses, mis on ehk väikeseks ohumärgiks. 2022. aastal lõid nad samas finaalis väga mõjusa lavaesitusega.

Kui välja tuua ka mõni must hobune, siis võiks selleks pidada ainsat finalisti, kes on 16 sekka pääsenud rahvahääletuse kadalipu juba ühe korra läbinuna ehk Marta Lotta „Tantsin veel“. Selle võiduvõimalusi ja esikolmikusse jõudmise võimalusi hinnatakse küll finaali eel kõige madalamalt, kuid erinevaid laule kuulates on raske arvata, miks täpsemalt – mõnus kaheksakümnendate vaibiga tümps, tempokas lugu ja Marta Lotta enda sümpaatne olek teeb sellest kindlasti laulu, mis võiks vähemalt esikümnesse, kui mitte kõrgemalegi jõuda. Esikolmik on selle loo jaoks ehk natuke liiga suur amps, aga sellele saab panustada koefiga 26,00, mille juures tundub, et ilmselgelt on selle loo šansse koefitsienditegijate poolt pisut alahinnatud.