Kelly Sildaru Dew Touril: kas kolm poodiumikohta on reaalne?

Kuigi Kelly Sildaru on endiselt vaid 19-aastane, on ta juba aastaid Eesti spordisõprade seas tuntust kogunud ja sel nädalal võistleb Sildaru Colorados Copper Mountaini kuurortis toimuval Dew Touril. Mõelda vaid – esimest korda triumfeeris Sildaru Dew Touril pargisõidus juba 2015. aastal! Vahepealse ajaga on distsipliine aga juurde tulnud – millised on Sildaru lootused tänavu samal võistlusel kõrgeid kohti noppida? Betsafe’i blogi teeb olukorrast ülevaate!

Dew Tour: see, kust kõik algas

Alustuseks olgu märgitud, et ekstreemspordis on suurvõistluste tähtsuse järjekord tihtipeale pisut harjumatu – eriti neile, kes on eelkõige jälginud teisi klassikaliseid spordialasid. Kommertsüritused, eelkõige X-Mängud ja Dew Tour on nimelt ka freestyle-suusatamises ülimalt olulised võistlused ning neid peetakse isegi tähtsamaks kui tavalisi MK-etappe või isegi rahvusvahelise suusaliidu ehk FISi korraldatud MM-i, mis üldiselt nii suurt tähelepanu ei saa ning kus nii suuri auhinnarahasid ja prestiiži välja ei jagata. Olümpiamängud on küll endiselt olümpiamängud ning seal võidutsemine on ikka erilise kaaluga, kuid olümpiavõit ei ole ekstreemaladel ikkagi päris sellise kaaluga nagu teistel talialadel, näiteks murdmaa- või laskesuusatamises.

Kuigi Eestis teati tema taset juba enne seda päris hästi, kerkis lapstäht Sildaru esimest korda maailmas tähelepanu keskpunkti just 2015. aastal selsamal Dew Touril – Colorados Breckenridge’is toimunud pargisõiduvõistlusel sai selge, et toona vaid 13-aastane Sildaru on tulnud tippseltskonda selleks, et jääda. Juba 2013. aastal alguse saanud seeria, mille jooksul võitis Sildaru kõik pargisõiduvõistlused, millest osa võttis, katkes tehniliselt 2020. aasta lõpus, kui Stubai MK-etapil kvalifikatsiooni ülikindlalt võitnud Sildaru kukkus finaalieelsel soojendusel ning finaalis seetõttu starti ei tulnud, saades kirja 7. koha. Seitsme aasta pikkune võiduseeria hõlmas endas 30 võistlust.

Pargisõit on jätkuvalt freestyle-suusatamises Sildaru trumpalaks, aga viimasel ajal on selle kõrvale üha jõulisemalt tõusmas ka rennisõit. Big Airi hüpetel on Sildaru viimasel ajal aga konkurentidele pigem alla jäänud, nii et kuigi olümpiamängudel tuleb ta starti kõigil kolmel alal, võiksid eestlaste medalilootused eelkõige seisneda pargi- ja rannisõidus, kuna suure hoo sisse saamise korral on konkurendid seni näidanud hüpetel Sildarust keerulisemaid trikke. Samas erineb olümpiamängude formaat pisut teistest võistlustest: Pekingis saavad kõik võistlejad nii kvalifikatsioonis kui finaalis kolm võimalust, kusjuures igal korral peab üritama erinevat trikki. Arvesse lähevad lõpuks kaks paremat laskumist, mis tähendab, et ühe väga vinge triki osakaal ei ole nii suur kui muidu ning võimalused peaksid avanema ka Sildarul, kelle trumbiks võiks olla stabiilsus ja mitmekülgsus.

Dew Tour 2021: mida oodata Sildaru finaalidest?

Tänavusel talvisel Dew Touril osaleb Sildaru samuti kolmel alal, aga üks neist ei ole mitte olümpiakavas olev Big Air, vaid hoopis harva korraldav tänavasõit, kus suur roll on Sildaru trumbil ehk reilidel. Praeguseks on Sildaru starti saanud tulla aga vaid ühe korra: rennisõidu kvalifikatsioonist pääses ta teise tulemusega kindlalt edasi, keeruliste ilmaolude tõttu jäeti aga neljapäeval kavas olnud pargisõidu kvalifikatsioon sootuks ära ning kõik 16 naist pääsesid otse reedesse finaali. See tähendab, et reede tuleb Sildaru jaoks tihe võistluspäev: kavas on finaalid nii rennisõidus kui pargisõidus. Rennisõidu finaal algab Eesti aja järgi kell 18.05, pargisõidu finaal on kavas kell 21.45.

Esimesena kavas olevas rennisõidus pole Sildaru võiduvõimalused kindlasti nii suured kui pargisõidus, ent esikolmikukohta võiks noorelt eestlannalt sellegipoolest oodata. Nädala aja eest sealsamas Copper Mountainil kavas olnud rennisõidu MK-etapil teenis Sildaru kolmanda koha, jäädes alla vaid Hiinat esindavale Eileen Gule ja kanadalannale Rachael Karkerile. Sealjuures on Sildaru seni rennisõidus osalenud neljal MK-etapil ning kõigil kordadel poodiumil lõpetanud: 2017. aastal Uus-Meremaal Cardronas debüteerides sai ta kirja teise koha, 2018. aastal Copper Mountainil tuli ta MK-etapi võitjaks, 2019. aastal Mammothis oli ta taas poodiumi teisel astmel. Stabiilsus on seega saavutatud – tasub ka meelde tuletada, et 2019. aastal tuli Sildaru rennisõidus ka maailmameistriks.

Esikoha püüdmine on aga päris keeruline ülesanne. Kui veel mõned aastad tagasi tundus, et Sildaru on naistest üks ainsaid freestyle-suusatajaid, kes sporti tõsiselt võtab, siis tänaseks on kandepind selles mõttes laienenud ning asjalikke konkurente on Sildaru jaoks juurde tulnud. Eelnevalt mainitud USA-Hiina taustaga Eileen Gu paistab olevat neist põhiline: just tema teenis esikoha ka Dew Touri rennisõidu kvalifikatsioonis ning võiks olla peamine pretendent ka finaali võidule. Äsja MK-etapil teise koha saavutanud Rachael Karker seekord stardis ei ole, küll on seda aga näiteks kogenud ameeriklanna Brita Sigourney, kes võib ohtlikuks saada. Uue tulijana on tippkonkurentsis 17-aastane ameeriklanna Hanna Faulhaber (kvalifikatsioonis viies), endiselt on heal tasemel ka 18-aastane britt Zoe Atkin (kvalifikatsioonis kolmas) ja hiinlanna Fanghu Li (kvalifikatsioonis neljas). Seega tuleb finaalis ilmselt päris tasavägine rebimine, kus Gu alustab selge soosikuna, kuid tema seljataga võib juhtuda sisuliselt kõike.

Pargisõidus ei ole Sildaru ja Gu päris tükk aega omavahel piike ristanud: hooaja alguses Austrias Stubais peetud MK-etapil sai Gu vigastada ning pargisõidus kaasa ei teinud – Sildaru oli aga toona finaalis kindel võitja. Võib arvata, et just nende kahe vahel võiks tulla päris mõnus ja tasavägine andmine, kuid varasemate teenete eest tasub soosikuks siiski pidada Sildarut – kuigi Gu peaks olema pargisõitu lõpetaval suurel hüppel osavam ja parem, koosneb pargisõit erinevatest elementidest ning mitte keegi ei ole naistest näiteks reilidel nii hea kui seda on Sildaru. Kuna ka pühapäevane tänavasõidu finaal koosneb suures osas reilidest, võiks Sildarult vabalt oodata tänavusel Dew Touril kaht esikohta ning lisaks üht poodiumikohta rennisõidus. Kas ka tegelikult nii läheb? Õige pea saame teada!