3 tegurit, mis jätsid Žalgirise Euroliiga play-off’ist välja

Korvpalli Euroliiga on viimastel aastatel ka Eestis üha rohkem jälgijaid kogunud ning mõistagi tekivad paljudel fännidel ka mõne meeskonna osas isiklikud sümpaatiad. Sealjuures tundub, et paljude Eesti korvpallisõprade jaoks on selleks sümpaatiaks kujunenud just nimelt Kaunase Žalgiris – ikkagi Balti oma võistkond meiega võrreldava suurusega riigist, kes suudab aasta-aastalt Taavetina Koljatite seas end kehtestada ning aeg-ajalt ka play-off’is tegusid teha.

Kõigele lisaks on Žalgirisel olnud mitmeid seoseid ka Eestiga: üheksakümnendate esimesel poolel oli põgusalt meeskonna peatreeneriks Jaak Salumets ning veel eelmisel kümnendil oli esindusmeeskonna abitreeneriks Priit Vene, mängijatest on Leedu parimas klubis pallinud näiteks Gert Kullamäe, Siim-Sander Vene ja Kerr Kriisa.

Ilmselt võttis Eesti armastuse Žalgirise vastu kõige paremini kokku meie president Kersti Kaljulaid, kes märtsi alguses Leedut külastades kiitis siinset „Žalgirise efekti“. „iga kord, kui Žalgiris Euroliigas mängib, istuvad tuhanded Eesti mehed kodudes ja kannavad rohelist särki,“ lausus Kaljulaid. Uhket tsitaati jagas mõistagi ka Žalgirise enda sotsiaalmeedia, märkides, et nad esindavad Baltimaid uhkusega.

Tänavune Euroliiga hooaeg aga Žalgirise jaoks liiga meeldejäävaks ei osutunud, sest sai lõpu juba põhihooaja järel – 18 võistkonna seas esimese kaheksa sekka murda ei õnnestunud, kuigi viimastel aastatel on see olnud meeskonnale jõukohane. Mille tõttu jäi seekord pääse kaheksa sekka saamata?

1. Kardetud peatreenerivahetus

Juba paar hooaega tagasi, kui Šarunas Jasikevicius järjestikustel hooaegadel Žalgirise Euroliigas esmalt kolmandale kohale ja seejärel veerandfinaali vedas, kartsid Kaunase meeskonna fännid, et neil selle mehega pikka pidu ei ole. Karmikäeline, aga sümpaatne ja edukas Jasikevicius nopitakse ju paratamatult mõne suurema klubi poolt ära! Lõpuks sai Žalgiris Jasikeviciuse juhendamist nautida isegi paar hooaega rohkem kui pessimistid pelgasid – pärast tõeliselt vägevat hooaega 2017-18, kus Euroliiga Final Fouris väga vingelt esineti, juhendas Sarase hüüdnime kandev treener Žalgirist veel kolmel hooajal. Tema viimaseks aastaks Žalgirise eesotsas jäi koroonapandeemia tõttu purunenud 2019-20, kus Žalgiris oli kolmandat aastat järjest tõsises play-off konkurentsis. Euroliiga katkestamise hetkel asus Leedu meeskond tabelis üheksandal kohal, vaid ühe võidu kaugusel kohast esikaheksas.

Kui Jasikeviciuse tee Žalgirises eelmisel suvel lõpuks otsa sai ning mees FC Barcelona peatreeneriks siirdus, tegi klubi juhtkond väga julge otsuse ning määras uueks juhendajaks Euroopa korvpallisõprade jaoks sisuliselt mehe metsast. „Kas te mõtlete ka? Toote meile peatreeneriks mingisuguse austerlase! Kas seal riigis on üldse mõni päris korvpallur ka?“ – just sellises stiilis väited olid ilmselt päris paljude Žalgirise fännide peas, kui Jasikeviciuse mantlipärijaks nimetati austerlane Martin Schiller. Tasakaalukamad inimesed taipasid aga järele vaadata, et Schiller oli vaatamata noorusele teinud treenerina juba korralikku karjääri USA-s, kus ta valiti NBA sõsarliiga G-League’i hooaja parimaks treeneriks. Samuti on Schiller Saksamaa koondise abitreener.

Kokkuvõttes tuli välja, et päris mahlamütsiga Schilleri näol kindlasti tegemist ei ole – hooaja alguses pani ta paljude kriitikute suud lukku, kui Žalgiris mõne vooru jooksul suisa Euroliiga liidrikohta hoidis. Viimasest seitsmest mängust kaotas Kaunase klubi aga viis ning lõpuks jäädi play-off kohast kolme võidu kaugusele.

Raske on öelda, kui palju peatreenerivahetus täpselt roll mängis, sest muutujaid oli palju, kuid oleks loogiline, et teatud mõju sellel ikkagi oli – Jasikeviciuse kogemuste ja meeskonnatundmise asemel tuli Schilleril täiesti uue olukorraga kohaneda ning samal tasemel jätkamist ei saagi uuelt treenerilt kohe nõuda.

2. Kaks kaotusteseeriat ja nõrk minek tugevate vastu

Žalgirise hooaeg käis Euroliigas suhteliselt palju üles-alla: hooaega alustati nelja järjestikuse võiduga ning esimesest kuuest kohtumisest võideti viis, ent seejärel saadi kuus kaotust järjest. Jah – kuuest vastasest viis olid lõpuks play-off’i pääsenud meeskonnad, kuid kui soovida ise kaheksa parema sekka jõuda, tuleb ka nende vastaste vastu võidud natuke parema stabiilsusega ära võtta. Kuuele järjestikusele kaotusele järgnes sealjuures kuus võitu jutti!

Teine ja lõpuks otsustavaks saanud kaotusteseeria leidis aset hooaja lõppfaasis: 23. voorust 31. vooruni suudeti üheksast mängust võita vaid kaks ning seetõttu polnud ka sellest suurt abi, et viimasest kolmest mängust kaks võita suudeti. Selle seeria sisse jäid ka kaotused Baskoniale ja Tel Aviv Maccabile – kumbki meeskond play-off’i lõpuks ei pääsenud.

16 mängust nende meeskondade vastu, kes kaheksa parema sekka pääsesid, suutis Žalgiris võita vaid kolm: kodus saadi jagu Anadolu Efesist, Müncheni Bayernist ja Fenerbahcest. Võõrsil ei saadud seega play-off meeskondade vastu mitte ühtegi võitu, kusjuures kaheksa parema seast välja jäänute vastu näitas Žalgiris suurepärast minekut – 18 mängu, 14 võitu!

Võrdlemisi nigelaks jäi ka Žalgirise üldine võõrsilvorm: kuigi hooaega alustati selles plaanis lubavalt, kaotati kõik viimased kuus võõrsilkohtumist. 17 võõrsilmängust saadi lõpuks seitse võitu ja kümme kaotust – sellise saldo juures oleks vaja, et koduväljak suudetakse täielikuks kindluseks muuta, ent seal saadud kümme võitu ja seitse kaotust oli lihtsalt „hästi“, mitte antud hooajal piisav.

3. Rahalised mured ja suure küsimärgiga tulevik

Kuigi koroonapandeemia lõi rahakotti augu sisse maailmas sisuliselt kõigil spordiklubidel, on paratamatult neid, keda see mõjutas tugevamalt. Žalgiris oli just nimelt üks sellistest klubidest. Väikese riigi ja võrdlemisi väikese linna kohta on Kaunase Žalgirise eelarve meeletu, kuid selle eelduseks on saanud olla tõsiasi, et nende mängud kodusel Žalgirio Arenal on meeletult populaarsed: väga sageli müüakse Euroliiga mängudeks enam kui 15 000 inimest mahutav spordisaal viimseni välja ning miljonitesse eurodesse ulatuval piletitulul on klubi eelarves ülioluline koht.

Hooaja alguses arvestas Žalgiris, et algaval hooajal saavad nad hoolimata koroonapandeemiast arvestada piletituluga suurusjärgus 2,6 miljoni eurot. Nagu praeguseks teame, langes hooaja algus aga ajale, mil viiruse levik oli talvega võrreldes tohutult palju väiksem – Leedus lubati seetõttu publik saali vaid hooaja esimestes mängudes ja sedagi vähendatud mahus. Juba novembri keskel tuli Žalgirisel kodumänge pidada aga täiesti tühjade tribüünide ees, mis mõistagi tähendas ka seda, et piletitulu rohkem peale lihtsalt ei tulnudki. 9,7 miljoni euro suuruse hooajaeelarvega klubi sattus lõhkise küna ette.

Märtsi alguses tunnistas Žalgirise peadirektor Paulius Motiejunas, et puuduva piletitulu tõttu on klubi olukorras, kus mängijad ei ole juba tüki aja jooksul oma palka õigeaegselt kätte saanud. Tavaliselt viimse hetkeni võitlemise ja suurte võistkondade üllatamisega silma paistnud Žalgiris ei suutnud neid asju hooaja lõppfaasis teha ning olgugi et mängijate seast polnud nurinat kuulda, tundub loogiline, et ka nemad ei suutnud oma tööd sajaprotsendilise pühendumise ja motivatsiooniga teha.

Kuigi Motiejunas lubab, et mängijad saavad oma teenitud palga lõpuks kogu ulatuses kätte (lihtsalt hiljem kui peaks), on Žalgirise tulevik hetkel suure küsimärgi all. Isegi kui pandeemia läbi saab ning publik tagasi tribüünidele lubatakse, ei hakka raha nende jaoks puu otsas kasvama – tänavuse hooaja võlgu tuleb klaarida järgmise hooaja ja tuleviku arvelt. See tähendab paratamatult seda, et uuel hooajal ei tasu fännidel oodata päris sellise kaliibriga koosseisu, nagu seni harjutud.

Kuigi igiliikur Paulius Jankunas teatas, et jätkab meeskonnas ka uuel hooajal, siis Marius Grigonis on ilmselt siirdumas Moskva CSKA-sse ning näib väheusutav, et klubi suudaks endale hoida ka tagameest Thomas Walkupi, kes koos Grigonisega meeskonnas liidrirolli täitis. Muidugi on alati võimalik, et kübarast tõmmatakse välja järjekordne jänes, kes sisuliselt tühja koha pealt taas tiimi veduriks asub, kuid antud olukorras näib see pigem vähetõenäoline.

MÄRKSÕNAD

SHARE